Wednesday, November 25, 2009

XEFI SUKU FOUN INKONTRU HO PR HORTA HUSU EDUKA NIA POVU

3 comments

Dili-Timor Leste / Suara Timor Leste, 26 Novembru 2009-p4-oki

Xefe Suku foun iha Timor laran tomak, Kuarta horisehik halao reuniaun ho Prezidenti Republika hodi deskuti dezenvolvmentu area rural. Iha inkontru ne’e, Jose Ramos Horta husu ba xefe suku hotu atu eduka nia populasaun sira hodi hametin dame no estabilidade iha rai laran.

Paz no estabilidade iha Timor Laran sei frazil tebes hafoin mosu krizi politika militar iha tinan 2006. Dame iha rai laran bele nakfera bainhira deit kuandu la kuidado didiak. Tamba ne’e lideransa sira “ hakilar” bebeik hodi hametin paz.

“Kuandu iha suku laran mak la iha estabilidade no paz, entaun sei afeita mos estabilidade rai laran. Tamba ne’e kna’ar xefe suku sira tenke eduka nia povu hodi evita problema,” katak Horta.

Xefe Suku Bobometo, Sub Distritu Oe-silo, Distritu Oecusse, Bento Bobo apresia tebes ho sorumutu ida ne’e tamba bele rona, simu no hetan liafuan murak husi Prezidenti Republika Horta kona-ba oinsa konsolida dame no paz iha suku laran.

Nune’e Xefe Suku Comoro, Ernestu da Costa de Jesus kontente tebes ho planu Xefe Estadu nian kona-ba oinsa hametin dame, paz no eduka populasaun hodi hadook an husi problema oin-oin.

Lideransa komunitaria hamutuk nain haat nulu resin ne’ebe partisipa inkontru ne’e diskuti klean liutan kona-ba sosiu ekonomia.

Xefe Estadu iha sorumutu ne’e hateten iha tinan 2010 Governo no Estadu sei fo prioridade maka’as ba seitor privadu no internasional hodi investe iha Timor Leste atu hadia moris povu nian.

Tuir nia atu reduz numeru kiak iha rai laran Xefe Suku sira ne’e tenke rekolha didiak dadus ba ferik katuas sira ne’ebe idade 60 ba leten, liu-liu sira ne’ebe seidauk hetan subsidiu husi governo.

Nune’e, PR Horta mos husu atu xefe suku sira bele kontrola nia povu sira hodi kuidadu ambiente ne’ebe mos atu nune’e la bele hafoer imajina rai ida ne’e nian. Tamba, atu sai nasaun ida ne’ebe diak tenke iha ambiente ne’ebe mos.

Tuir palnu sei iha mos kompetisaun limpeza ba suku hotu- hotu iha loron-loron importante hanesan Loron Proklamasaun Independensia no Loron Restaurasaun Independensia, atu nune’e bele dada atensaun povu nian hodi hadomi ambiente.

Programa limpeza jeral, Xefe Suku Bobometo promote atu hanorin nia povu sira hodi sai matenek no oinsa konserva ambiente ne’ebe diak hodi rai ida ne’e bele nafatin buras hanesan nasaun sira seluk iha mundu. ***

FETO HETAN DEIT 2,262 % IHA ELEISAUN XEFE SUKU 2009

0 comments
Dili – Timor Leste / Rede Feto Timor Leste / 26 Novembru 2009

Depois Eleisaun Lideransa Komunitaria (ELK) halao iha dia 9 Outobru 2009, Komisaun Nasional ba Eleisaun hatoo resultadu sira hetan ba Tribunal Rekursu atu bele hetan legalizasaun inklui mos hetan desizaun ba reklamasaun ne’ebe tama ba CNE. Maski durante prosesu eleisaun rasik, STAE hetan problema barak maibe ita bele dehan eleisaun ne’e lao ho diak.

Depois CNE hatoo sira nia resultadu Eleisaun Lideransa Komunitaria ba Tribunal rekursu, iha loron 18 fulan Novembru 2009 Tribunal ne’e fo sai kona-ba sira nia desizaun final ba Eleisaun Lideransa Komunitarian. Beseia resultadu ida ne’e, Tribunal Rekursu hatoo lista kandidatu Xefe Suku sira eleitu ho total 441 kandidatu. Tribunal Rekursu mos fo sira nia desizaun final relasiona ho problema ne’ebe akontese iha suku Raimea – Covalima ne’ebe entre kandidatu Domingus dos Reis no Jorge Pereira hetan resultau hanesan. Ba kazu ida ne’e Tribunal desidi halo eleisaun segunda iha Suku Raimea, Sub Distritu Zumalai, Distritu Covalima baseia ba artigu 33, 34 no artigu 35 husi Lei 3/2009.

Husi lista kandidatu Xefe Suku ne’ebe Tribunal Rekursu fo sai, husi total 442 suku ne’ebe iha, kandidata feto sira manan deit iha suku 10. Maski persentasaun ne’e kiik maibe lideransa feto iha nivel suku aumenta feto nain 2 kompara Eleisaun Xefe Suku 2004/2005. Durante prosesu kampanha, kandidata feto ho total 42 halao sira nia programa kampanha ida-idak atu bele manan eleisaun. Ikus mai kandidata feto nain 10 deit maka eleitu iha loron 9 fulan Outobru 2009. Ida ne’e hatudu mai ita katak feto hanesan sexo maoria iha Timor Leste seidauk fo apoiu total ba kandidata feto sira ne’ebe kompete iha eleisaun. Husi resultadu ida ne’e ita hatene katak feto hetan deit 2,262 % kompara ho kandidata mane sira ne’ebe hetan 97,738 %.

Kandidatu feto ne’ebe eleitu atu tuur hanesan xefe suku hanesan :

  1. Cristalina Quintao (suku Railako leten / sub disritu Railaco / Distritu Ermera)
  2. Filomena Soares (suku Fahisau / Sub Distritu Lequidoe / Aileu)
  3. Fransisca Monica F. Soares (Soba / Sub Distritu Laga / Distritu Baucau),
  4. Terezinha de Deus dos Reis (Bucoli / Sub Distritu Baucau / Distritu Baucau),
  5. Maria Lidia de Jesus (Gariuai / Sub Distritu Baucau / Distritu Baucau),
  6. Maria dos Carmo da’Sa (Suku Triloca / Sub Distritu Baucau / Distritu Baucau)
  7. Joana M. Da Fonseca P. (Suku Afalocai / Sub Distritu Uatocarbau / Distritu Viqueque)
  8. Rita Monteiro (Suku Liaruca / Sub Distritu Ossu / Distritu Viqueqeu),
  9. Maria Soares de Jesus Sousa (Suku Ritabou / Sub Distritu Maliana / Distritu Maliana)
  10. Maria Fatima (Suku Maudemo / Sub Distritu Tilomar / Distritu Covalima)

***(RFTL-icp09)

Tuesday, October 13, 2009

HALAKON DISKRIMINASAUN KONTRA FETO SIRA IHA AREA RURAL

0 comments
Dili, 15 Outobru 2009/ Loron Internasional Feto Rural/REDE FETO TIMOR LESTE

Rede Feto Timor Leste hakarak hato’o parabens ba feto maluk ne’ebe moris iha area rurais tamba iha loron 15 Fulan-Outobru 2009 selebra Loron Internasional Feto Rural. Iha loron ida ne’e, mundu tomak halao refleksaun ba kondisaun feto rurais nian ne’ebe infrenta obstaklu bar-barak. Too ohin loron, feto barak iha area rural hetan limitasaun atu bele uza sira nia direitu iha area saude no edukasaun. Feto barak sei hasoru problema saude reproduktiva no numeru mortalidade ne’ebe a’as. Sira mos dalaruma susar atu lori sira nia produtu ba mercado impaktu husi estrada ne’ebe ladiak. Laos ida ne’e deit, be’e mos, elektrisidade no limitasaun informasaun mos sai problema importante ne’ebe tenke resolve lalais .

Maski sira infrenta obstaklu barak maibe sira fo ona kontribuisaun maka’as ba ita nia dezenvolvimentu liu-liu iha setor agrikultura no ekonomia rural. Maizemenus numeru feto besik milaun 428 serbisu iha setor agrikultura atu bele produz hahan ba sosiedade. Maski sira serbisu iha setor ida ne’e maibe sira sei halao nafatin sira nia funsaun atu tau matan ba sira nia oan no familia.

Feto iha area rural mos hetan impaktu maka’s husi mudansa iklimatika tamba isue global ida fo impaktu sira susar atu bele hetan be’e nomos ai sunu ba sira na familia. Sira tenke lao dook no husik sira nia eskola no serbisu agrikultura. Posisaun ida ne’e halo sira hetan risku husi hahalok violensia baseia ba jeneru.

Atu bele proteze feto iha area rurais, Nasaun Unidas halao ona Konferensia Mundial ba Feto ba Dala Ha’at iha tinan 1995 nomos Konferensia Milenium iha tinan 2000. Sira mos aprova Konvesaun Halakon Diskriminasaun Hotu-Hotu kontra Feto (CEDAW) hanesan instrumental direitu Umanus ida. Artigu 14 husi konvensaun ida ne’e hateten katak nasaun ne’ebe ratifika konvensaun ida ne’e iha responsibilidade atu bele halakon diskriminasaun kontra feto sira iha area rural nomos hola medidas lolos atu garantia aplikasaun lei husi konvensaun ida ne’e, ba feto sira iha area rural.

Baseia Relatorio Alternativa ba Konvensaun CEDAW ne’ebe sosiedade sivil Timor Leste hato’o ba Komite CEDAW hateten katak feto Timor Leste ladun hetan oportunidade hanesan ho mane sira iha asesu ba area edukasaun, assistensia saude nomos asesu ba justisa formal. Relatorio ida ne’e mos esplika katak feto agrikultor susar atu faan sira nia produtu lokal iha merkadu sidade tamba menus sosa nain nomos barak la hetan asesu ba transporte atu lori sasan ba merkadu sidade, fatin area rural barak laiha estrada ka estrada a’at no laiha transporte publiku.

Klaru ba ita, problema ne’ebe feto iha area rurais hasoru sai mos hanesan feto hotu-hotu nia problema ne’ebe tenke resolve lalais. Durante Kongresu Feto Timor Leste ba dala III tinan 2008, feto husi distritu akumula sira nia problema no halao sira plano de asaun ida atu bele lori feto nia kondisaun tuir feto nia hakarak. Plataforma ida kompostu husi area 7 hanesan area politika, justisa, saude, kultura, edukasaun, ekonomia nomos media komunikasaun no transporte. Platafoma feto nian ida ne’e mos prezisa atensaun maka’as husi parte hotu-hotu. Bainhira ita la fo atensaun maka bele hamosu diskriminasaun iha area oin-oin, husi asesu edukasaun no saude, asesu ba kontrola rai, opurtunidade ba serbisu, ekonomia familia nian nomos partisipasaun iha publiku.

Eleisaun Lideransa Komunitaria ne’ebe foin remata mos sai hanesan dalan demokrasia ida atu bele hili lideransa komunitaria hanesan Xefe Suku, Xefe Aldeia nomos Konselhu Suku. Maske husi resultadu provisoriu hatudu katak kandidata feto nain 11 maka eleitu sai xefe suku maibe faktus ida ne’e hatudu mai ita katak kapasidade feto nian iha area politika komesa aumenta. Husi eleisaun ida ne’e mos, feto hamutuk ho total 1326 sei sei tuur iha Konselhu Suku atu fo ideas ba dezisaun suku nian liu-liu atu bele resolve problema feto ninian. Husi numeru hirak ne’e, ita espera katak sira bele luta nafatin ba depende intereste feto ninian atu bele lori dezenvolvimentu beseia ba igualdade jeneru.

Dala ida tan, ita hotu espera katak, komemorasaun Loron Internasional Feto Rural 2009 bele lori mudansa signifikan ba kondisaun feto sira iha area rurais no fo opurtunidade diak-liutan ba feto sira bele goza sira direitu.

A luta kontinua

Obrigada

Wednesday, October 7, 2009

ELEISAUN 9 OUTUBRU 2009, DALAN ATU HILI LIDERANSA KOMUNITARIA FOUN

1 comments
Dili, 08 Outobru 2009/RFTL

Eleisaun hanesan dalan demokrasia ida. Liu husi eleisaun, sidadaun sira ne’ebe iha direitu atu vota tuir lei bele uza sira nia direitu atu hili sira nia lideransa ne’ebe sira fiar bele lori sira ba dezenvolvimentu. Aban ita hotu tama ba fiesta demokrasia atu bele desidi ita nia lideransa komunitaria hanesan xefe suku, xefe aldeia no Konselhu Suku. Maski eleisaun ida ne’e hanesan eleisaun ba lideransa lokal maibe fiesta ida ne’e hanesan dalan ida atu haburas ita nia demokrasia ita ita nia rai. Ami espera katak ema hotu bele ba fatin votasaun atu bele partisipa iha eleisaun no desidi sira nia lideransa foun, ida ne’e hanesan ita nia responsibilidade ba futuru ita nia suku ida-idak.

Ita mos espera katak eleisaun ida ne’e bele lao ho diak, laiha intimidasaun no konflitu, laiha ema halai tamba diferensa politiku, kandidata ida-idak bele simu ho diak resultadu Eleisaun Lideransa Komunitaria ne’e ho laran luan, manan ka lakon. Ba kandidata ne’ebe manan no eleitu mos tenke serbisu maka’as para bele realiza sira nia programa iha suku laran, resolve problema ne’ebe sai obstaklu iha suku laran. Hanesan lideransa foun sira tenke hakuak ema hotu-hotu, feto ka mane iha suku laran atu bele partisipa ba dezenvolve suku nian. Sira mos tenke tau igualdade iha programa nia laran para feto mos hetan benifisiu no bele partisipa diak liu tamba sira mos iha kapasidade hanesan mane sira.

Hanesan ita nia fiesta demokratiku, ita hotu mos tenke hatene diak-liu ba prosesu eleisaun ne’ebe aban hahu ona. Atu bele haberan informasaun kona-ba prosesu ne’e, maka ami prepara ona artikel badak ida ne’e, obrigada.

Sentru Votasaun

Iha suku ida-idak sei fungsiona pelumenus Sentru Votasaun ida, bele mos STAE tamba numeru eleitor sira-nian ka tamba distansia dook entre aldeia sira loke tan Sentru Votasaun nian ida. Kada Sentru Votasaun sei kompostu husi Estasaun Votu nian ida no maximu Estasaun Votu 5. Iha Estasaun Votu ida bele simu eleitores 500 to’o 3000. Fatin no numeru Sentru Votasaun nian sei fo sai hamutuk ho lista kandidatura sira-nian. Iha Estasaun Votasaun ida-idak tenke iha ofisial eleitoral lokal nain lima (5) ne’ebe selesiona no rekruta no formadu husi STAE. Ofisial ne’e kompostu husi presidente da mesa, kontrolador formatura, ofiacial identifikasaun, oficial boletim votu no ofiacial kaixa votu. Baseia ba Plano Operasional Eleisaun Suku 2009, total Brigadista ne’ebe involve iha eleisaun suku 2009 ho total 543 brigadas. Husi total Sentru Votasaun 543 iha Timor laran tomak, total oficial Estasaun Votu hamutuk ho total 3.740 ofisiais. Sentru Votasaun ida-idak sei hetan segunransa husi Polisia Nasional Timor Leste no UNPOL.

Loron Eleisaun

Eleisaun Lideransa Komunitarian ba tinan 2009 sei halo iha loron 9 Fulan-Outobru iha suku ida-idak. Sidadaun Timor Leste ne’ebe maka iha tinan sanulu-resin-hitu ona iha direitu atu vota ba orgaun suku nian bainhira rejista tiha ona iha lista sira votantes nian husi suku ka aldeia ne’ebe maka rejista be. Eleitor sira ne’e tenke lori sira nia kartaun eleitoral aktualizadu (foun) ba vota iha fatin suku ita rejistu komesa tuku 7 dader to’o tuku 3 lokraik. Iha Sentru Votasaun, eleitor sira sei simu buletim vota ida. Iha buletin ne’e sei iha naran no retratu husi kandidatu sira ba xefe suku ne’ebe maka sei tau / taka iha parte leten lista kandidatura nian. Eleitor sira iha direito atu hili kandidatu ida iha buletin de vota tuir desisaun ida-idak nian ho dalan tau marka dala ida (usa prego ne’ebe oficial eleitoral prepara) iha parte sorin husi naran kandidatu nian. Depois tau marka, eleitor sira sei tau buletin de vota iha kaixa votasaun (urnas). Eleitor sira ne’ebe goza ona sira nia direito tenke tau sira nia liman fuan ida iha tinta permanente ne’ebe STAE prepara iha estasaun vota ida-idak.

Kontajen Votu no Apuramentu Kona-Ba Rezultadu Sira

Kontajen votu sira-nian sei halo husi estasaun votu nian hahu kedas hafoin enseramentu/taka sentru votasaun, analiza reklamasaun sira no ofisial eleitoral sira sei halao kedas iha ne’eba iha prezensa husi observador, fiskal eleitoral no membrus sira komunikasaun sosial nian tuir regulamentu ne’ebe maka propoin husi STAE no aprova husi CNE.

Validasaun no Proklamasaun Resultadu sira.

Iha suku sira ne’ebe maka funsiona deit sentru votasaun nian ida, hafoin remata kontajen no analiza tiha reklamasaun sira halao kedas apuramentu final no sei hakerek akta no relasaun jeral resultadu sira ne’ebe apuradu no sei taka iha parte liu Sentru Votasaun nian

Iha suku ne’ebe maka funsiona Sentru Votasaun nian liuhusi ida sei halo kontajen votu sira no apuramentu parsial no halo kedas apuramentu final iha sentru votasaun nian ne’ebe maka sei define husi STAE.

Akta final no reklamasaun sira ne’ebe simu sei haruka ba STAE, iha kapital distritu nian hafoin remata prosesu eleitoral tuir distritu, tau hamutuk dokumentus sira kona-ba votasaun iha suku ida-idak no entrega ba CNE hodi halo analize ba prosesu ne’e.

CNE analiza prosesu ne’e nomos reklamasaun sira ne’ebe maka dirije ba sira no deside, iha prazu semana ida nudar forma rekomendasaun ba tribunal kompetente. CNE haruka dokumentu sira ne’ebe kona-ba suku ida-idak ba tribunal kompetente atu valida no proklama rezultadu sira prosesu eleitoral nian iha loron tolunulu (30) nia laran.***

Ministerio Estatal, Arcangelo Leite : “Governo Esforsu Nafatin Atu Fo Apoio Tuir Posibilidade Ne’ebe Iha”

0 comments
Suara Timor Leste / Kuarta, 07 Outobru 2009

Ministeriu Administrasaun Estatal no Ordenamentu Teritoriu, Arcangelo Leite hateten mos katak Governo IV Konstitusional hakarak asegura Eleisaun Lideransa Komunitaria ne’e lao diak, partisipasaun komunidade masimu, povo tenke livre atu uza sira nia direitu demokratiku iha loron 9 Outobru oin mai.

Tamba ida ne’e papel governo ninian kona-ba implementasaun orgaun rua halao parte tekniku STAE ho supervisaun maka CNE. Governo sei lahatama nia kanuru tohar ba orgaun eleitoral rua ne’e maibe governo nia papel tenki asigura prosesu ne’e lao ho diak hodi uza nia direitu, la bele iha intimidasaun, labele usa direitu ne’e iha intimidasaun nia okos maibe tenki mai husi nia direitu no konsensia rasik iha sentru votasaun.

Governo mos rekonese katak Eleisaun Lideransa Komunitarian ne’e iha mos difikuldade barak mak durante ne’e hasoru maibe governo esforsu nafatin atu fo apoio tuir posibilidade ne’ebe iha atu nune’e difikuldade hasoru iha kampu bele menus.

Ida ikus Governu liu husi Ministeriu Estatal, Arcangelo Leite husu ba komunidade sira atu halao koperasaun no partisipasaun ba iha Eleisaun Lideransa Komunitaria tamba parte ida atu dezenvolve haburas no hametin demokrasia iha Timor Leste.(car)

TL Kopia Kartun Indonesia Iha Kampanha Eleisaun Suku – UNIFEM Duun TLMDC

0 comments
Suara Timor Leste / Kuarta 07 Outobru 2009

Dili, Preparasaun Eleisaun suku iha loron 9 Outobru mai sai hanesan istoria boot ba povo Timor Leste tamba ba dalauluk eleisaun ba Lideransa Komunitaria la representa husi partidu tuir obrigasaun lei lideransa komunitaria ne’ebe Parlamentu Nasional aprova liu ba. Maibe iventu historiku ne’e foer ho hahalok implementador sira ne’ebe deskonfia kopia material ka kartun Indonesia nian iha eleisaun suku.

Nudar nasaun foun lolos orguilo tamba bele halao iventu hirak ne’e maibe sai fali moe boot ida ba povo Timor Leste tamba kopia material nasaun seluk nian ba iha eleisaun suku ne’ebe suporta husi UNIFEM (united Nation Development Fund for Women), United Nation Democracy Fund ho Governo Finlandia.

Iha kartun ne’ebe hetan apoiu mos husi FONGTIL, Rede Feto no TLMDC ne’e derepenti hetan kritiku husi instituisaun Kemitraan Patnership Indonesia ne’ebe komplein tamba konsidera halao plagiat (kopia 100%) sira nia kartun iha kampanha eleisaun kandidatu lejislativu ne’ebe husu votu ba kandidatu feto sira. Iha kartun ida ne’e, kuaje laiha mudansa tamba Timor Leste kopia momos deit kartun Indonesia nian ne’ebe voka sidadaun Indonesia nain rua hamrik hanoin hela atu vota ba kandidatu ne’ebe iha sira nia kartun.

Tuir kartun ne’ebe disrio STL rekolha katak nhusi kartun Timor Leste nia ho titulu”Mai ita hamutuk hili kandidata feto” laiha diferente ho kartun Indonesia ho titulu “Untuk kesejakteraan, pilih caleg perempuan”, tamba iha kartun rua ne’e hatudu katak iha sidadaun nain rua feto ho mane iha fatin votasaun ne’ebe akompanha husi forsa seguransa TNI. No husi Timor Leste nian hamrik forsa F-FDTL foun ho farda kor kafe. Autor ba kartun TL nian halo plagiat muda tiha kor faru husi sidadaun rua ne’e no hasai tiha peci husi sidadaun Indoensia mane nian hodi muda ba sidadaun TL. Ikus liu kona-ba airin votasaun, autor muda husi rotan ba fali tripleks.

Dianne D.Arboleda hanesan manajer programa UNIFEM liu husi telefone rekonese sira suporta duni ajuda ba preparasaun ba kampanha eleisaun ne’ebe laos deit ba pamfleitu hanesan kartun ne’ebe husu ba partisipasaun sidadaun hotu hodi fo apoio ba feto maibe produz mos faru inklui formasaun ba jrnalista kona-ba prosesu ba eleisaun suku.

Maibe kona-ba produsaun ba brosura kampanha, Dianne konfesa katak UNIFEM fo fiar projeitu ne’e ba TLMDC hodi halao imprimi (cetak) brosure sira ne’e.

“Ami fo deit dana maibe atu kontratu se se, ne’e responsavel TLMDC nian tamba amo fo fiar ona ba sira. Ne’ebe atu hatene se mak halao imprimi, TLMDC maka hatene,” dehan Dianne.

Parte seluk, Deputada CNRT, Fernanda Lay hafoin simu informasaun ne’e hateten nia rasik simu ona pamfleitu orijinal Indonesia nian no haree katak iha duni plegiat ba brosura TL nian iha kampanha eleisaun suku.

Tamba ne’a, nia parte hola ona posizaun katakmsei halao konfirmasaun urjenti ba UNIFEM nomos Rede Feto, tamba tuir nia katak sekuandu terbukti Timor Leste kopia ema nian modelu brosura nein husi autorizasaun ne’e krimi no moe boot ba estadu Timor Leste.

“UNIFEM la bele halao asaun hanesan ne’e, Timor Leste presiza duni ajuda maibe tenke haree ajuda oinsa. La bele tamba araska foti tomak ema seluk nia modelu hodi hatun ita nia soberanu, ne’e hau la konkorda,” dehan Fernanda.

Fernanda Lay rekonese bainhira simu keixa ne’e nia parte triste tebes tamba intermos etika, ita kontra ona ema direitu ba produsaun nudar nain.

Nune’e, direitur Timor Leste Media Develompment Center bainhira diario ne’e kontaktu liu husi telemovel, maibe lakohi simu. (qdy/dd)

Tomas Cabral, Direitor STAE : “Serbisu Neutral, Transparansia no Imparsial, Laos ba Defende Fali Interese Ema Seluk Nian”

0 comments
Suara Timor Leste / Kuarta, 07 Outobru 2009

Sekretariadu Tehniku Administrasaun Eleitoral, Tomas de Rosario Cabral iha konferensia horisehik informa katak hahu ohin, STAE aloka ona ekipamentus eleisaun ba distritu 13. Alokasaun ekipamentus ne’e governu suporta transporte kareta hamutuk 285.

“Ba maluk sira atu be iha distritu hau lori STAE nia naran tamba kontribui ba serbisu estadu nian ne’ebe fo mai ita todan ba ita hotu, ita hotu tenki lori tamba dezenvolvimentu ba ita nia rai rasik, hanesan ita timor oan hanesan ita hotu mesak maluk deit,” nia haktuir.

Nia reforsa hodi husu ba staf STAE atu serbisu iha ne’e ho neutral, transparansia no imparsial, laos ba defende fali interese ema seluk nian, ita bot sira la kaer metin ida ne’e maka membrus STAE la tau sira nia funsaun ho diak.

“Hau la bandu ita bot sira atu tuir partidu maibe oas iha loron 9 Outobru, ita bot sira tenki serbisu ba Estadu Republika Timor Leste. Labele halao atividade sira selu,” nia tenik.

Ekipanmentu eleisaun tenke haruka ba distritu hotu tuir ba kalendariu distritu ida-ida. Ekipamentu hirak ne’e aprezenta ba iha koordinator STAE distritu ida-idak nomos Administrasuan Distritu (AD) nomos komando PNTL distritu, ekipamentu depois apuramentu.***