Monday, September 21, 2009

STAE NUDAR MAKINA ELEITORAL EFEITIVU

0 comments

Artikel ida ne’e ami foti husi website STAE nian (www.stae.tl) atu bele haklean informasaun ba kolega sira kona-ba STAE nia serbisu durante ne’e. Obrigada.



Ita bele dehan katak serbisu Secretariado Técnico de Administração Eleitoral (STAE) durante tinan lima (5) nia laran to´o oras nee la´o efektivu teb-tebes. Maski iha eleisaun lubuk ida foin lalais nee, ema balun krítika maka´as órgaun téknika eleitoral nee ho dezkonfiansa parsialidade, maibe dezafius hirak hanesan nee halo STAE metin nafatin ho ninia prinsípiu neutru ka independenti ba kualker parte. Kuaze ema barak teb-tebes mak to´o oras nee apresia teb-tebes STAE ninia esforsu hodi ikus mai fo rezultadu serbisu nebe efektivu no susesu ba eleisoens hirak foin liubá nee. Klaru katak krítikas hot-hotu la fó garante katak ema nebé hato´o krítika sei sai perfeitu liu fali ema nebe ita krítika. Buat hot-hotu laiha ida ke perfeitu tanba susar teb-tebes atu hatún paradizu mai iha mundu rai-klaran. Ho apresiasaun boot ba STAE nia serbisu durante nee, ita tomak presiza akompanha saida deit mak iha tempu naruk nia laran órgaun administrasaun eleitoral nee hala´o ba povu no nasaun doben nee. Neduni, ita sei akompanha hamutuk ideias importantes balu hosi Director STAE, Sr. Tomás do Rosário Cabral, iha nina eskritóriu Caicoli (entrevista halao iha loron 9/08) kona ba programas hirak nebe sira hala´o ona durante tinan lima nia laran.

Estabelese Database hosi Nível Aldeia to´o Distritu
Sr. Tomás esplika katak STAE neáe hanesan sekretariado tékniku nebe organiza prosesu eleitoral. STAE mai hosi sekretariadu eleitoral independenti husi Nasoens Unidas nebe transfere ba governu Timor-Leste depois de 20 Maio 2002. Fofoun STAE iha Primeiro Ministro nia okos. Ikus mai, Ministério de Administação Estatal komesa kria diresoens nasionais hitu (7) inklui Secretariado Técnico de Administração Eleitoral. Iha tempo nebá STAE moris ho Diploma Ministerial nebe esforsu-án atu servisu hodi organiza eleisoens liu hosi prosesu resensiamentu eleitoral. Nee ho razaun atu ita nia komisaun regula resensiamentu eleitoral hodi halo atualizasaun tinan ida dala ida.
Nia mos hatutan tan katak STAE depois de Diploma Ministerial 21 Maio 2003 to´o 31 Agosto 2003 halo resenseamentu eleitoral ba dala uluk iha Timor-Leste. Resenseamentu iha Timor-Leste ne´e halo ba nível nasional. Iha ne´e estabelese ona base de dados (database) ba resenseamentu eleitoral. Base de dados ne´e forma husi Timor oan sira. Momento ne´e STAE iha deit ema nain hitu (7) nebe konsege forma base de dados nasionais nebe konsentra hotu iha Dili. Base de dados ne´e funsiona duni hodi la kleur mosu eleisoens suku nian.
Problema eleisoens iha nível suco nee la´os kamán tanba iha tempu ne´e sukus no aldeias barak teb-tebes. Difísil uitoan tanba suku ka aldeia barak mak mai hosi naran resistência nian hodi hamosu Diploma Ministerial nebe identifika mos sukus sira mai husi rejime Português ho Indonesia. Total mak hamutuk sukus 442 ho aldeias 212,000. Sukus ho aldeias sira ne´e ho membrus do konselhus tomak mak hahú eleisoens do sukus. Tamba rekursus humanus oituan, entaun ita halo baze adat komesa husi Bobonaro ho Oecusse to´o remata Dili ho Liquisa. Nee han tempo kuaze tinan 1. Tanba ne´e maka kontituisaun dehan katak tinan-tinan sei halo base de dados.
Tuir Sr. Tomás nia hanoin, iha mos obstákulu uitoan tanba momentu ne´e ita la konsege halo klasifikasaun ba género. Nee ho razaun katak eleisaun sukus nee la´o hela iha tempu UNTAET nian. Eleisoens Asembleia kontituante no eleisoens prezidensiais la konsege halo resenseamentu eleitoral tanba resenseamentu nee karun teb-tebes i presiza rekursus humanus no materiais ne'e bo´ot teb-tebes atu halo prosesu resensamentu eleitoral. Ita hotu hatene, prosesu eleitoral buat ida todan i presiza lei no rekursus humanus ou material atu establese sistema ne´e.

Identifika no Klasifika Eleitores
Kona ba ajudus hosi nasaun seluk, Sr. Tomás esplika katak iha momentu nebá governu Português fo asistênsia material hanesan kadernu ho kartaun eleitor nebe ita uza ba halo resenseamentu eleitoral. Ne´e mos parseiru dezenvolvimentu sira seluk hanesan USAID sira estabelese aparelu atu rai base de dados nebe importante teb-tebes. Buat importante nebe hala´o iha 2000-2004 mak establese base de dados ho kadernu eleitor hanesan arkivo nebe ita rai hela mos ba jerasaun foun. Base de dados nee mak foin lalais nee ita hahu uza iha eleisoens prezidensiais ho eleisaun parlamentáriu liubá.
Maski nunee, problema informátika nebe todan liu mak monta sistema base de dados, tanba sistema nee tenki monta tuir aldeias 212,000 no suku 442 hosi sub-distritu 65 iha distritu 13 nia laran. Iha ne´e presiza identifika ema nia naturalidade (moris fatin) no mai hosi nebé, atu bele halo cross-check hodi hatene eleitor orijen Timor-Leste bazeia ba lei nebe rigora sobre sidadaun nian. Ho razaun hanesan nee mak halo deit resenseamentu eleitoral hodi rejista deit ema Timor oan nebe moris iha Timor-Leste ou moris iha liur maibe inan-aman ema Timor bele rejista ba iha eleitoral. Hotu tiha mak ida ne´e mak bele avansa ba eleisoens sukus ho membrus de sukus ho aldeias. Iha tempo nebá difísil teb-tebes tanba ekipa ne´e tenki serbisu maka´as hodi perpara edukasaun votantes, material eleisoens nomós inskritóriu iha distritu ida-idak.
Tuir nia haré, buat ida simplis ba elisoens gerais ne´e ita halo simbolikamenti i halo nasional, maibe eleisoens sucos ho aldeas nee todan teb-tebes tanba ita tenki serbisu iha distritu i tenke halo kandidatura tuir númeru nebe iha. Tanba nee mak iha 2003-2004, STAE nia servisu tomak mak halo preprarasoens elisoens sucos i ba mos monta sistema base de dados iha 2005. STAE mos halo preparasaun ba lei eleitoral to´o eleisoens jerais, prepara mos e rekursus humanus ho naturais iha Outubru 2005 hodi nunee iha 2006 bele halo autorijasaun base de dados.

Esforsu Maka´as ba Eleisaun 2007
Prosesu hirak nebe temi iha leten, tuir Sr. Tomás, ladún la'´o diak tanba mosu netik fali krize iha 2006. Neduni iha 2005-2006, STAE nia papel importante mak prepara treinamentu elisoens jerais 2007 nomós atualizasaun base de dados. Krize nee mos halo STAE difisil atu loke eskritóriu ba aturijasaun base de dados nível distrital. Iha Dilli deit mos STAE hetan difikuldade iha sentru balu tanba la hetan seguransa másimu nebe rezulta mos STAE nia sfaf ida mate tanba hala´o hela servisu estadu nian.
Sr. Tomás mos afirma katak komesa kedas Outubro 2006 STAE preokupa teb-tebes oinsa bele halo preparasaun hodi kria sistema ida ke forti ba eleisaun jeral 2007. Iha tempu nebá mos konsege estabelese eskritóriu eleitoral iha distritu ida-idak nebe kompostu koordenador ida, ofisial administrasaun ida, ofisial lojístika ida, ho motorista ida atu fasilita prosesu nee. Iha mos kuadru distrital nebe hahú hala´o atualizasaun base de dados ho sistema elektróniku. Ezemplu mak kartaun eleitoral nebe uluk halo manual deit, agora bele iha ona modelu ida ke kapáz teb-tebes no modernu hanesan foin ita uza iha eleisoens hirak liubá nee.
Nia mos haktuir katak iha 18 Janeiru 2007, STAE iha ona dekretu lei nebe promulga husi Presidente da República katak STAE iha ona direitu no autonomia rasik atu lidera sekretariadu ida nee. Maski nunee, STAE tenki serbisu hamutuk nafatin ho Ministério de Administração Estatal ho diresaun nasional sira seluk. Tanba STAE presiza mos sira nia ajuda, entaun iha Janeiru 2007 hahú anúnsiu calendário das eleições. Sr. Tomás mos realsa katak tuir dekretu presidente, STAE tenki públika sentru kandidatus das eleisoens hodi komunika no halo levantamentu ba distritu, sucos, no aldeias atu hatene didiak centro de votação.

Prepara Sentru Votasaun no Edukasaun Votantes
Director STAE nee mos afirma katak iha eleisoens presidensiais liubá, STAE prepara sentru votasaun atus tolu (300) iha teritóriu tomak. Ne´e servisu ida ke todan teb-tebes tanba ofisiais sira tenki halo levantamentu ba distritu atu bele hatene kada distritu iha sentru votasaun hira. Preparasaun hirak nee hahú iha Janeiru tanba tuir lei, loron 30 antes eleisoens, STAE tenki fó-sai ba públiku kona ba sentru votasaun nebe iha. Papel importante boot ida husi parte informátika mak ita tenki prapara mos base de dados (database) no lista hodi ba distritu atu halo diskusaun nebe ikus mai bele fó-sai ba ema sira nebe vota.
Nia mos fo razaun katak eleitoral sírkulu nasional nee úniku i presiza lista atu haruka ba kraik. Entaun ekipa sira servisu hotu atu monta eskritóriu distrital, anúnsiu sentru votasaun, halo lei, hala´o edukasaun votantes, halo publikasaun, fo apóiu ba ONG sira atu hato´o informasaun ba distritu, rekruta no halo formasaun ba brigada no póliu staf. Prosesu hirak nee presiza liu husi ekuipa distrital ida nebe imparsial, transparente, no bele servisu mesak iha distritu atu defende interese nasional.
Tan nee, nia hatutan, ita konsege halo eleisaun jeral ba presidente da república nebe iha lei dehan katak sei iha eleisaun segunda volta. Maski iha momentu nebá orsamentu estadu la préve atu halo eleisan segunda volta, maibe ho apóiu lideransa tomak, apóiu Ministra ESTATAL, nomós Nasoens Unidas (UN) nian, diresoens hirak STAE nian konsege hala´o duni. Eleisaun perzidênsia sigunda ronda.
Iha distritu, nia hatutan, funsionáriu temporário distritu nian mak serbisu maka´as liu iha ekipa eleisaun nee hahú kedas hosi eleisoens presidensias to´o eleisaun parlamentária. Iha Eleisaun Parlamentária, nomiasaun ba membrus parlamentarius halo iha Komisaun Nasional Elisoens nian; STAE nia servisu mak verifika dokumentu ema sira nebe atu kandidata-án ba membrus parlamento hodi konfirma mos katak sira ne´e regista duni ka lae, tanba tuir ita nia Lei-Inan, kandidatus nebe rejistu mak iha dereitu ba vota. Neduni iha Eleisoens Prezidensias, STAE identifika lista apoiantes 5,000/7,500 ba kandidatus sira, hafoin haruka ba Tribunal Rekursu atu fo validasaun ba kandidatura sira.

Rejistu Sivíl ho Resenseamentu Eleitoral
Relasiona ho pozisaun STAE nian, Sr. Tomás realsa katak STAE moris hosi dekretu lei ida nebe subordinadu ba Ministério de Administração Estatal, maibe iha loron eleisaun STAE marka nia pozisaun neutru, imparsial, no transparenti. Ikus liu, Tribunal Recurso mak sei valida prosesu elitoral ne´e nebe STAE fasilita. Nia mos hatutan katak tenki mos iha preparasaun atu simu dezevolvemento iha area polítika nebe nakonu ho krítika maibe dezenvolvimentu la´o.
"Hau senti orgulhu teb-tebes tanba Governo Timor-Leste ho STAE konsege monta baze de dadus. Nee importante teb-tebes i baze de dadus ne´e prontu hotu ona husi kedas aldeias, sucos, sub-distritu, no disritus. Se aban bairua Governo nebe mak atu loke nia planu ba oin hodi realiza duni desizaun teritóriu baze de dadus, ita bele fo fila fali ba regioens ou câmara municipal tanba fahe kedas ona kada sucos, aldeias, i sub-distritus", nia afirma.
Atu rezumi STAE nia serbisu, Sr. Tomás Cabral esplika katak STAE nia susesu mak durante nee konsege halo lista elitores hahu kedas hosi nível aldeias. Nee difísil no todan teb-tebes tanba sira tenki monta uluk database nebe iha tempu UNTAET la konsege halo. UNTAET so halo deit resensementu eleitoral no rejistu sivil. Rejistu sivil nee halo rejistu ba ema hotu. Resenseamentu elitoral resensia deit ema nebe orijen Timor-Leste ou inan ka aman ema Timor. Definisaun no klasifikasaun hanesan nee mak, tuir nia hanoin, bele fo valor atu forma ita nia baze de dadus rasik nebe sei rai hanesan riku-soin ida ba jerasaun sira nebe atu mai uza ba prosesu sira seluk nebe ita hakarak.
"Hau hakarak esplika tan katak iha Eleisoens de Sucos, STAE konsege halo lansamentu livru ida nebe koalia sobre Eleisoens Gerais ou Eleisoens ba Sucos nebe detalhado teb-tebes. Livru kona ba Eleisoens Prezidensias no Eleisaun Parlamentária oras nee dadaun ami prepara hela no sei halo lansamentu ba públiku hodi anúnsia ba ema hotu kona ba total elisoens 2007 nia komponentis, aktividades no programas hirak nebe hala´o durante periode Eleisoens Gerais 2007", Sr. Tomás salienta.

Mekanizmu Serbisu
Kona ba mekanizmu kooperasaun ho Governo foun, Sr. Tomás afirma katak papel Secretariado Técnico prontu atu servisu ho governo se deit. "Hanesan ohin hau dehan hahú ema ho nain hitu atu buka rekursu humanus nee susar teb-tebes. Ema na´in hitu nee hetan formasaun maka´as iha Austrália, Tailândia, Portugal, no iha Timor-Leste rasik atu bele aumenta kapasidade hodi servisu mesak. Depois ema na´in hitu nee komesa avansa to´o na´in ruanulu resin ida (21). Ne´e hatudu katak mákina tenki la´o nafatin atu serbi Estado to´o Governo ida nebe deit mak ukun", nia realsa hodi hatutan mos katak maski troka lideransa ou buat seluk maibe mákina (STAE, red.) tenki funsiona nafatin atu fo asistênsia ba ema se deit mak atu ukun rai nee.
Tuir nia vizaun, oras nee dadaun mákina bele funsiona ba ema nain 21 i nia parte hein katak Governo foun aban bainrua bele la´o, se sira hanoin atu halo munisipalidade hodi fahe sistema ne´e rezionais ou ba divizaun teritorial. Ho ida nee ita bele konsentra ona governo nia planu polítika nebe ba teritóriu tomak. Atu realiza ideia nee, faze fundamental ida ita forma atu fo assistência ba governo se deit e ba governo nebe deit.
Nia halo komparasaun katak país língua Portuguesa (CPLP) sira mos uza sistema hanesan. Secretariado Técnico Eleitoral funsiona nafatin maski governu troka ba-mai. Iha rai balu iha Europa mos hanesan. "Hau to´o iha rai Europa nebá, sistema hanesan nee iha rai Portugal se mak halo? Câmara municipal, secretariado técnico iha Portugal nee la halo, maibe iha Timor-Leste lae. Câmara municipal sira la halo, distrito sira la halo, secretariado deit mak halo. Entaun vantazen nebe secretariado prepara importante teb-tebes tanba ita prepara terenu atu transfere fali ba aban bain rua ita nia governo atu la´o. Se ita iha dever teritorial ona, ida nee sei halai ba rai Timor-Leste laran tomak i ita sei tau iha distrito ka rezionais sira nebe iha para bele uza ona baze de dadus nee hanesan referênsia ida atu la´o ba oin", nia afirma hodi aumenta mos katak baze de dadus nee mai hosi aldeias no sucos, tanba nee mak fásil teb-tebes ita atu monta iha Câmara municipal i rezional sira.

STAE Prontu Nafatin Fó Assistênsia
Hanesan lia-menon ikus, Sr. Tomás Cabral konklui katak resenseamento eleitoral nee obrigat'óriu. Ita hotu haré foin dadaun nee ita nia maluk balu la rejistu tanba laiha kartaun elitoral. Resenseamento eleitoral dala ida deit, aktualizasaun baze de dadus ita halo tinan-tinan i kartaun eleitoral mos sai hanesan identidade Timor-Leste. Tanba nee mak ba Timor oan tomak, lakleur tan STAE sei loke fila fali autorizasaun ba eleitor sira atu troka kartaun eleitor sira sidadaun Timor-Leste tomak.
Neduni, sei aviza ba povu tomak atu hakbesik-án ba sentru autorizasaun de baze de dadus para hetan kartaun eleitor foun. Ba funsionárius estadu sira nebe profisional ba eleisoens tenki prontu atu responde kualker pedidus estadu ka governo, ou órgaun soberânia sira atu bele fo assistênsia ba ema sira nebe ukun rai ida nee.
Sr. Tomás Cabral mos husu ba funsionárius STAE tomak tenki prontu mos ajuda líder komunitária sira kuandu sira presiza baze de informasaun. "Ami prontu atu fo assistênsia ba kualker sê deit nebe hakarak atu koopera hamutuk ho ami, i ami mos sei fó-an tomak atu serbisu ba estado ho governo Timor-Leste", nia afirma.

0 comments:

Post a Comment